I. INTRODUSAUN
Servisu Munisipál Administrasaun Rekursu Umanu hanesan servisu Autoridade nian ne’ebé ninia misaun mak atu fó apoiu tékniku no administrativu ba Prezidente Autoridade Munisipál no ba órgaun servisu sira seluk Autoridade nian, iha dominiu espediente jerál, jestaun dokumentu,jestaun rekursu umanu,IT, koordenasaun ba sistema komunikasaun interna no esterna, arkivu no protokolu. Servisu Munisipál Administrasaun Rekursu Umanu tutela iha Sekrétriu Munispal asuntu Administrsaun no Finansas, ne’ebe lokaliza iha Edifisiu Autoridade Mnusipípiu Ermera. Diskrisaun servisu mak hanesan Organiza no akompaña prosesu administrativu hotu hotu, koordena prosesu atu elabora no atualiza mapa pesoal Autoridade Munisipal nian, Integra, monitoriza no superviziona funsionáriu sira, Estabelese no hala’o prosedimentu rejistu no aprovasaun ba substituisaun, transferénsia, kontrolu ba frekuénsia no pontualidade, justifikasaun ba falta sira, autorizasaun atu hetan lisensa, distribuisaun no pagamentu subsídiu legál sira no suplementu ba rekursu umanu, Prepara, koordenasaun ho servisu munisipal sira seluk, Planu Formasaun Anuál ba Rekursus Umanus, Propoin ba Prezidente Autoridade Munisipál kona-ba kompozisaun komisaun nian ba eventu ofisiál sira no selebrasaun sira ne’ebé organizasaun sira maka sai hanesan responsabilidade Autoridade Munisipál nian,
II. MISAUN NO VIZAUN
II.1.MISAUN
- Servisu Munisipál Administrasaun Rekursu Umanu hanesan servisu Autoridade Munisipál ka Administrasaun Munisipál nian ne’ebé ninia misaun mak atu fó apoiu tékniku no administrativu ba Prezidente Autoridade no ba órgaun servisu sira seluk Autoridade nian, iha dominiu espediente jerál , jestaun dokumentu, jestaun rekursu umanu, IT, koordenasaun ba sistema komunikasaun interna no esterna, arkivu no protokolu. (Diploma 84/2016)
- Hari Sistema Administrasaun Rekursu Umanu ne’ebé transparnte liu husi hametin kapasidade funsionáriu publiku, promove étika no integridade hodi apoiu dezemvolvimentu nasional liu husi Governasaun local.
II.2. VIZAUN
Hari Administrasaun Rekursu Umanu ne’ebe professional integru transparante no meritóriku hodi sustenta prestasaun servisu públiku Munispal ne’ebe efisiente, responsivu no orientadu ba bem-estar komunidade
Organograma
IV. TAREFA SERVISU
Sevisu municipal Administrasaun no Rekusu Umanos (SMARU) iha Departamentu rua mak hanesan: Departamentu Expedente, Informatika, Komunikasaun, Protokolu no Arkivu ho Departamentu Jestaun Rekursu Umanu.
IV.1. Servisu Munisipal Administrasaun no Rekursu Umanu
Kna’ar sira servisu Munisipal Administrasaun no Rekursu Umanu:
- Elabora inforsaun I hato’o pareser konaba asuntu Espediente Jerál no asunto Jestaun dokumentasaun ba Prezidente Autoridade Munisipal;
- Brevemente informa no klarifika informasaun ne’ebe nesesita husi Superior;
- Integra, kontrolo, no supervision Funsinario hotu ne’ebe halao nia funsaun no knár iha Autoridade baseia instrusaun husi PAM
- Halao no hametin prosedimento rejisto, akordaun, substituisaun, transperensia, Destakamento, Kolokasaun, Kontrolo Presenza, Pontualidade, Justifikasaun falta sira, Autorizasaun lisensa, Atribuisaun Pagamento no suplemento sira, ne’ebe Legalmente preparadu ba Funsinario Sira;
- Prepara no submete ba PAM deskrisaun servisu kada Funsinario Autoridade
- Promove no integra iha Plano asaun annual asuntu igualdade Genero;
- Elabora no kordena ho servisu Munisipal sira konaba Plano Formasaun professional rekursu umano no submete ba PAM hodi hetan Aprovasaun;
- Kolabora no Dezenvolve Sistema Teknolojia Informasaun, iha modelo no teste, iha evaluasaun prototife, iha prosesu konsulta no Audit special;
- Estuda impaktu husi Sistema no teknolojia informasaun iha servisu organizaaun no Sistema organizasaun e propoen medidas adekuadu atu introduz inovasaun iha organizasaun no funsionamentu servisu sira no halo formasaun ba utilizador ba equipamentus informatiku sira;
- Promove no akompaña implementasaun sistema teknolojia informasaun no asegura ba ita nia jestaun adekuadu ba objetivu autoridade municipal;
- Defini no dezenvolve medida nesesariu sira iha seguransa no iha integridade ba informasaun no espesifika ba normas salvaguarda no halo rekuperasaun ba informasauin;
- Kontinua elabora programa nebe util no define prosedimento jeral ba uza, nesesariu atu hafasil no halos utilizasaun Sistema aplikasaun nebe instala ona.
- Plano no dezenvolve projeto infraestrutura teknolojia, liu-liu inklui ba Sistema server dadu sira, aplikasuan no rekursu , rede no pessoal kontrolu komunikasaun no mos aparellu seguransa sir aba instalasaun no responsavel halo jestaun no manutensaun;
- Konfigura, jere no administrasaun rekursu sira husi Sistema fiziku no aplikasaun instaladu sira atu optimiza utilizador no fahe kapasidade nebe iha, finaliza insidentes operasionais(esplorasaun) no elabora padraun (norma sira) no dokumentu tekniku tuir kada operasaun;
- Garante ba kumpri padraun seguransa hardware no software ba manutensaun ekipamentus nebe mak apoio informasaun no inicia prosedimentus ba kontrolu regular salvaguarda informasaun no backup atu asegura integridade ba rekuperasaun informasaun;Elabora no divulga normas utilizasaun no promove formasaun ba utlizadores ekipamentu no Sistema informatika iha Autoridade Municipal;
- Garante apoio iha operasaun software husi produtu jestaun ‘office’ nebe instala ona;
- Formula no submete ba aprovasaun Prezidente Autoridade Munisipál ka Administradór Munisipál, regra protokolu ba eventu no serimónia ofisiál sira ne’ ebé Autoridade Munisipál ka Administrasaun Munisipál maka sai nu ‘udar responsavel atu organiza no konsidera regra sira ne’ebé aprova ona ba eventu no serimónia ofisiál nasionál sira;
- Propoin ba Prezidente Autoridade Munisipál ka Administradór Munisipál, kona-ba kompozisaun komisaun organizadora ba eventu ofisiál sira no selebrasaun sira ne ‘ebé nia organizasaun iha kompeténsia ba Autoridade Munisipál ka Administrasaun Munisipál;
- Propoin ba Prezidente Autoridade Munisipál ka Administradór Munisipál, orsamentu ba despeza sira ne ‘ebé mai husi organizasaun ba eventu ofisiál sira no selebrasaun sira ne’ ebé sira-nia organizasaun iha kompeténsia ba Autoridade Munisipál ka Administrasaun Munisipál;
- Asegura satisfasaun ba nesesidade lojístika sira ne ‘ebé sai hanesan baze ba realizasaun eventu no serimónia ofisiál sira ne’ ebé nia organizasaun maka sai hanesan responsavel ba Autoridade Munisipál ka Administrasaun Munisipál, liuhusi koordenasaun ho Patrimóniu Munisipál no Servisu Lojístika nian;
- Elabora no hato ‘o ba Prezidente Autoridade Munisipál ka ba Administradór Munisipál relatóriu ida kona-ba atividade sira organizasaun nian no realizasaun eventu ofisiál sira no selebrasaun sira ne’ ebé nia organizasaun iha kompeténsia ba Autoridade Munisipál ka Administrasaun Munisipál, tanba kazu ne ‘e bele mosu karik;
- Foti no hato ‘o ba Prezidente Autoridade Munisipál ka Administradór Munisipál, tanba kazu ne’ e bele, aprezenta relatóriu ida kona-ba despeza sira ne ‘ebé ezekuta ona ho organizasaun no realizasaun eventu ofisiál sira no selebrasaun sira ne’ ebé ninia organizasaun entrega ona ba Autoridade Munisipál ka Administrasaun Munisipál;
- Hala ‘o funsaun seluk iha matéria protokolu nian ne’ ebé determina husi superiór sira no la ‘ós responsabilidade husi órgaun ka servisu Autoridade Munisipál ka Administrasaun Munisipál nian.
IV.2. Departamentu Expedente Informatika, Komunikasaun, Protokolu no Arkivu.
Responsavel ba resvisu sira hanesan;
- Organiza I halo sekuensia hotu iha prosesu Administrativa tomak ne’ebe laos kompetensia servisu Munisipal Seluk;
- Hato’o ou fo sai ba Servisu Munisipal sira regulamento interna;
- Asegura ba abertura no ensera instalasaun sira;
- Asegura kondisaun limpo no saudavel iha Areadores Autoridade Munisipal;
- Asegura dezenvolvimento Sistema informasaun Autoridade no Jere ekipamento Sistema informatiku no Sistema komunikasaun sira;
- Partisipa no planu kontrolu projetu informatiku;
- Jere sitiu (website) munisipiu iha internet, iha kordenasaun ho servisu municipal sira hotu;
- Realiza estuda ba suporta desizaun sira nebe la kumpre ba prosesu no sistema informatika no iha espesifikasaun no contratasaun ba teknolojia informasaun no komunikasaun foun, no prestasaun empreza iha servisu informatika;
- Instala, konfigura no asegura integridade no teste komponentes sira, programa no produtu aplikasaun nebe disponivel sira iha merkadu;
- Konfigura no instala parte software baziku, inklui Sistema operasional no utilizasaun nebe mak iha relasaun ho Sistema jestaun rede komputador, baze dadus no aplikasaun sira no produto sira, nebe responsavell ba jestaun no operasional;
- Konfigura no instala parte software baziku, inklui Sistema operasional no utilizasaun nebe mak iha relasaun ho Sistema jestaun rede komputador, baze dadus no aplikasaun sira no produto sira, nebe responsavell ba jestaun no operasional;
- Konfigura, jere no administrasaun rekursu sira husi Sistema fiziku no aplikasaun instaladu sira atu optimiza utilizador no fahe kapasidade nebe iha, finaliza insidentes operasionais(esplorasaun) no elabora padraun (norma sira) no dokumentu tekniku tuir kada operasaun;
- Asegura aplikasaun no mekanizmu seguransa ba konfidensial no integridade ba armazen informasaun, nebe prosesu ona no transporta iha sistema prosesamentu iha rede komunikasaun;
- Instala komponente hardware no software, dezeñu ba Sistema Servidor, dispozitivu komunikasaun nian iha estasaun servisu, equipamentos informatika no software nebe utiliza hodi asegura ba kada manutensaun no utilizasaun;
- Jere no dokumenta konfigurasaun sira no manten aktualiza ba arkivu memoria nebe instala, opera no utuliza iha sistema sira no software baziku;
- Apoio utilizador halo operasaun ba ekipamentu terminais prosesamentu nian no komunika dadus sira iha micro-komputadores;
- Kolabora iha definisaun ba prosedimentus uju jeral nebe nesesariu atu hafasil utilizasaun nebe los iha Sistema nebe instala ona;
- Ezekuta tarefas sira seluk iha area informatika nian nebe superiormente determina ona no laos responsavel pessoal ou servisu husi Autoridade Municipal;
- Simu no Rejista ba Livru entrada dokumento ; rekeremento sira, petisaun sira, kualker komunikasaun eskrita, liu husi karta manual ou elektronika, ne’ebe diriji ba PAM, SEKPAM ou kualker Orgaun Servisu Munisipal iha Autoridade;
- Distribui rekeremento sira, petisaun sira, kualker komunikasaun eskrita, liu husi karta manual ou elektronika, atravez despaixu ou ordem PAM, SEKPAM ba destinatario sira;
- Rejista no Distribui karta korespondensia sira husi PAM;
- Informasaun hirak ne ‘ebé simu husi Autoridade Munisipál ka Administrasaun Munisipál, iha dokumentu tama nian, no hato’ o ba órgaun ka servisu kompetente sira, tanba matéria ne ‘e, komunikasaun sira ne’ ebé simu husi Autoridade Munisipál ka Administrasaun Munisipál, tanba kazu ne ‘e bele, liuhusi via eletrónika;
- Asegura servisu resepsaun husi visitante sira ba Autoridade;
- Prepara no fahe, husi órgaun komunikasaun sosiál no profisionál sira, informasaun kona-ba inisiativa no atividade sira ne ‘ebé atu hala’ o ka hala ‘o tiha ona husi Autoridade Munisipál ka Administrasaun Munisipá;
- Organiza no jere arkivu informasaun ne ‘ebé fó sai hosi mídia kona-ba atividade sira hosi Autoridade Munisipál ka Administrasaun Munisipál;
IV.3. Depatamentu Rekursu Umanu.
- Kordena Prosesu sira konaba elaborasaun no aktualizasaun Mapa Pesoal funsinario Autoridade;
- Jere no aktualiza I Asegura dokumento Biográfiku Funsinario Publiku no Ajente / kazuais ne’ebe halao nia knár iha Autoridade;
- Halao no hametin prosedimento rejisto, akordaun, substituisaun, transperensia, Destakamento, Kolokasaun, Kontrolo Presenza, Pontualidade, Justifikasaun falta sira, Autorizasaun lisensa, Atribuisaun Pagamento no suplemento sira, ne’ebe Legalmente preparadu ba Funsinario Sira;
- Prepara Espediente relasiona ba selebrasaun kontratu ba Funsinario Kazuais no AAP;
- Ezekuta haktuir tempu ne’ebe lolos konaba prosedimento Avaliasaun Dezempenu Funsinario Autoridade no AAP.
V. BIOGRAFIKU FUNSIONARIO
V.1. Tabela Biografiku funsionario Servisu Munispal Administrasaun Rekursu Umanu
| No. | Naran | Pozisaun | Kategoria/ Grau/ Eskalaun | Nivel Edukasaun | Depart. | Idade | Tipu Kontratu |
| 1. | Custodio Soares Martins | Diretor | TS/B/2 | S1 | Agronomia | 55 | FP |
| 2. | Bito Joalindo Casimiro | Chefe Depart. | Prof | S1 | Kimia | 33 | FP |
| 3. | Carlos A. Martins Babo | Chefe Depart. | TS/B/2 | S1 | Siensias Governamentis | 41 | FP |
| 4. | Sonia da C. Soares Alves | Ofisial Apoio Adm. | – | S1 | Kimika | 28 | Kazuais |
| 5. | Anastacia M. Soares | Ofisial Apoio Kominikasaun Interna e Externa | – | S1 | Administrasaun Publika | Kazuais | |
| 6. | Samuel de Sena Gonçalves | Ofisial Apoio Rekursu Umanu | – | S1 | Jestaun | 39 | Kazuais |
| 7. | Nelson S. B. alves | Ofisial Baze Dadus | – | D3 | Biolojia | 32 | Kazuais |
VI. FASILIDADE
VI.1. Fasilidades eskritoriu
| Diskrisaun | Unidade | Obsevasaun |
| Meja | 4 | Diak tolu, ladun diak ida |
| Meja partisi | 2 | diak |
| Armariu Arkivu Kalen | 4 | Diak rua, ladun diak rua |
| Armariu arkivu Ai | 3 | Diak |
| Kadeira roda | 2 | Diak |
| Kadeira besi | 6 | Diak |
| Kadeira masa | 2 | Diak |
| Desktop/PC | 6 | Diak tolu, at rua |
| Printer 7 | 7 | Diak hat, at tolu |
| CPU | 2 | Ladun diak |
| Laptop HP | 2 | Diak |
| UPS | 2 | Diak |
| Karimbu Servisu | 1 | Diak |
| Warles | 1 | Diak |
| AC | 1 | Diak |
| Telefone Fixu | 1 | Diak |
| Sim Card | 3 | Diak |
| Vaju ai funan | 2 | Diak |
| Fatin Lixu | 3 | Diak |
| Gorden | 2 | Diak |
VI.2. Fasilidade Transporte Motorizada
| Diskrisaun | Unidade | Ovservasaun |
| Honda Verza | 1 | Daik |
| Honda Vario | 1 | Diak |
VII. PARSEIRU SERVISU
| No. | Parseru Sevisu | Apoiu |
| 1. | TIC TIMOR no DNIC | Fo’o Formasaun informatika ba funsionarius Sira |
| 2. | PARTISIPA | Apoiu fornese Alimentasaun (hahan) iha Formasaun |
| 3. | NUANSA GLOBAL | Fo’o Formasun konaba Suku Turismu |
| 4. | Nex Era Sinergy | Fo’o Formasaun konaba Reseita Domestiku |
VIII. PROGRESU SERVISU
VIII.1. Proresu Servisu ne’ebe Servisu Munisipal Admnistrsaun no Rekursu Umanu iha tinan 2025, mak hanesan: Rekrutamentu Funsionários Ajente Admnistrasun Públika 12 pesoas hodi apoiu Servisu iha Sekretariadu Autoridade I Rekursu Umanu, Servisu Munisipal Rejistu Notariadu Kadastru no Servisu Munispal Asaun Sosial, halo jestaun eventu ba serimmonia nasional sira iha Munispal hanesan 20 Maiu no 28 Novembru, realiza formasaun rai laran no rai liur.
- Lista Funsionários Ajente Administrasaun Públika Rekrutadu
| No. | Naran | Kategoria/Grau | Pozisaun | Instituisaun | |
| 1 | Marilena dos S. Exposto | TP | D | Ofisial Finansas | Sek Autoridade |
| 2 | Efigenia Marcal Salsinha | TP | D | Ofisial Relatoriu | Sek Autoridade |
| 3 | Zelia Ersilia P. da Costa | TP | D | Ofisial adm. Finansas | Sek Autoridade |
| 4 | Josefina Maia de Deus | TA | E | Ofisial Administrsaun | Sek Autoridade |
| 5 | Nicolau Badadi Soares | ASST | F | Motorista | Sek Autoridade |
| 6 | Abilio de Deus | TP | D | Ofisial Sistema | RNC |
| 7 | Ezequiel M. da Costa | TP | D | Ofisial Sistema | RNC |
| 8 | Sebastiana M. Ximenes | TP | D | Ofisial Adm. Finansas | RNC |
| 9 | Noezio B. E. Galucho | TP | C | Tékniku | GMT |
| 10 | Natalina Soares | TA | E | Ofisal Administrasaun | GMT |
| 11 | Luduvina Juvita de Deus | TA | E | Ofisial Finansas | GMT |
| 12 | Luciano Fatima de Deus | ASST | F | Ofisial Administrasaun | A.Sosial |
- Halao Jestaun Eventu 20 Maiu no 28 Novembru ho alokasaun Orsamentu mak hanesan iha tabela.
| No. | Diskrisaun | Alokasun Orsamentu |
| 1. | Serimonia Komemorasaun 20 Maiu 2025, Restaurasaun Independênsia RDTL, iha Munisipal no Postu Administrativu 6 | $ 32,000 |
| 2. | Sermonia Komemorasaun 28 Novembru 2025, Proklamasaun Independênsia, iha Munisipal no Postu Administrativu 6 | $ 16,000 |
- Formasaun Rai Laran
Formasaun rai laran hodi hasae konesimentu funsionários Tékniku Adminstrativu kona-ba Jestaun Eskritoiu.
Tabela Formasaun Rai Laran
| No. | Atividade | Numeru Partisipantes | Fatin | Data | Intituisaun Nebe Fo Formasun | Orsamentu |
| 1. | Formasaun Jestaun Eskritoriu ba Funsionários Tékniku Administrativu Autoridade Munisipal Ermera | 28 | Salaun AME | 26/05/2025 | $ 1,550.00 |
- Formasaun Rai Liur
Formasaun Rai liur iha tinan 2025, realiza dala 3: Estudu Komparativu iha Postugal hodi hare konaba Implementasaun Decentralizasaun no Poder Lokal, Formasaun konaba Suku Turismu iha Bali Indonesia no Formasaun konaba Reseita Domestika iha Jakarta Indonesia.
Liu husi formasaun refee ho objetivu atu Dezemvolve no mellora Dirijentes no Funsionários Téniku sira nia konesimentu no sai hanesan referensia atu nune’e bele halao preparativus ne’ebe diak hodi hakat ba implementasaun Poder Lokal iha futuru nune’e bele jere no Dezemvolve Setor Turismu no setor sira seluk hodi lori reseita mai ita nia Munisípiu.
Trabela Diskrisaun Formasaun Rai Liur:
| No. | Atividade | Numeru Partisipantes | Fatin | Data | Instituisaun Ne’ebe fo Formasaun | Orsamentu | |
| Alvu | No. | ||||||
| 1. | Formasaun/Estudu Komparativu iha Lisboa Portugal konaba Decentralizasaun | PAM, SAM, Diretor/a | 12 | Fatima Portugal | – | – | $ 75,540.00 |
| 2. | Formasaun konaba Suku Turismu Natral | Diretor, Xefe GAT-PAM no Xefe Depart. | 18 | Bali Indoneia | – | Nuansa Global | $ 41,161.00 |
| 3 | Formasaun Konaba Reseita Domestiku | Diretor, Xefe Depat. No Tékniku | 14 | Jakarta | – | Nex Era Sinergy | $ 62,131.00 |
Ermera,____/____/2025
Prepara Husi Vistu Husi
Custodio Soares martins José da Costa Gomes
Diretor SMARU Sekretáriu Munisipal Administrasun e Financas
Aprova Husi
José Martinho dos Santos Soars
Presidende Autoridade Munisipal Ermera