I. INTRODUSAUN
1. Kbit ba Administrasaun Municipal sira ho Autoridade Municipais, iha area Seguransa Alimentar
- Fo hanoin iha prosesu sira atu autoriza licenseamentu lokal ka fatin sira ba tau armajem, prepara ka faan aihan ba ema atu han, konaba kondisaun higene no saude nebe persiza atu halao aktividade sira nebe propõen ona katak la fo risku ba ema saude.
- Akompanha lalaok kondisaun higene no saude no fatin sira nebe tau uma armazem sira. Prepara ka faan aihan ba ema konsume, tau medidas hotu nebe presiza atu halakon ka hamenus fatores risku sira nebe deteta ona.
- Tau matan ba kondisaun higene no saude iha refeitoriu (han fatin) sira uma, eskola nian no fatin sira ema han iha nebe fahe tuir programa Merenda eskolar.
- Hato ba autoridade sira inspesaun no fiskalizasaun atividade ekonomika, saude no aihan kona ba hahalok sira kontra lei (Multa) ba nebe fornese aihan ba Publiku.
- Tau matan kualidade be nebe ema hemu, no uja medidas hotu nebe presiza atu halakon ka hamenus fatores risku sira ne`e be deteta ona, fo hatene ba autoridade sira kona ba inspesaun no fiskalizasaun atividade Ekonomika, Saude, no alimentar multa sira nebe sei aplika fatin sira fornese aihan bain hira deteta ona.
Tau matan ba kondisaun higene no saude iha refeitoriu (han fatin) sira uma, eskola nia
fatin sira ema han iha nebe fahe tuir programa Merenda eskolar.
Hato ba autoridade sira inspesaun no fiskalizasaun atividade ekonomika, saude no aihan kona ba hahalok sira kontra lei (Multa) ba nebe fornese aihan ba Publiku.
- Tau matan kualidade be nebe ema hemu, no uja medidas hotu nebe presiza atu halakon ka hamenus fatores risku sira ne`e be deteta ona, fo hatene ba autoridade sira kona ba inspesaun no fiskalizasaun atividade Ekonomika, Saude, no alimentar multa sira nebe sei aplika fatin sira fornese aihan bain hira deteta ona.
- Executa no halao progarama saude no nutrisaun Infantil liu hosi fatin sira hanorin (pre escolar) ka centru sira nutrisaun Infantil.
- Hato imformasaun ba publiku konaba hahalok diak konaba preparasaun tein no faan hahan ba ema hotu atu konsumu ka han.
- Produs halo livru manual konaba pratika diak aruma sasan, preparasaun tein, no faan aihan ba ema konsume liu-liu hato ba ema sira serbisu iha area ekonomia nian.
- Fo tulun ba sira nebe serbisu iha area ekonomika nian iha setor Agro – Alimentar bainhira halo pratika diak iha produsaun, transformasaun, kaer sasan no fan buat nebe sira nia finalidade ba ema atu han
2. Lalaok sira kona ba kbit sira ka kompentensia hare tia ona iha leten sei regular tuir diploma ministerial hamutuk ho membru governu sira nebe iha responsabilidade ba area administrasaun Estatal, saude, komerciu, Industria,Turismu, Agricultura no Edukasaun.
3.Membru governu sira nebe responsabiliza ba area Administrasaun Estatal, Saude, Comerciu, Industria, Turismu, Agrikultura no Edukasaun, sira aprova liu despachu ministerial konjuntu, planu kona ba formasaun rekursus humanus nebe halao servisu ka funsaun sira iha servisu municipais iha area sira seguransa alimentar nian.
4.Membru governu sira responsabiliza ba area Administrasaun Estatal, saude, Comerciu, Industria, Turismu, Agrikultura no Edukasaun bele delega ka fo kbit lalaok kompetensia sira seluk, iha area konaba seguransa alimentar, iha administrasun Municipiu nian no Autoridades sira iha Municipiu, liu husi halao kontratu inter organiku (entre orgauns hira ne) atu fo kbit ka kompetensia ba membru governu ida nebe responsavel ba Administrasaun Estatal.Diresaun Servisu Municipal Seguransa Ai-han tutela iha Secretaria assuntos Sosias & Organizasaun.
II. MISAUN NO VIZAUN
2.1 MISAUN
Diresaun Servisu Municipal Seguransa Ai-hanAutoridade Municipio de Ermera nia misaun mak hodi halao actuvidade sira nebe maka hakerek ona lei sira nomos hodi halao fiskalizasaun no monitorizasaun Prorgrama merenda escolar,Asesu no disponibilidade ai-han,nomos halao monitorizasaun ba fatin han ka restorante sira.haktuir Dekretu lei nu 54/2020 28 de Outobro diploma 84, alterasaun dekretu lei 84/2023 diploma 85/2023;
2.2 VIZAUN
- Hodi melhora servisu nebe besik liu ba populasaun sira iha baze oinsa utilizasaun Ai-han ho diak,
- Hato ba autoridade sira inspesaun no fiskalizasaun atividade ekonomika, saude no aihan kona ba hahalok sira kontra lei (Multa) ba nebe fornese aihan ba Publiku.
- Tau matan kualidade be nebe ema hemu, no uja medidas hotu nebe presiza atu halakon ka hamenus fatores risku sira ne`e be deteta ona, fo hatene ba autoridade sira kona ba inspesaun no fiskalizasaun atividade Ekonomika, Saude, no alimentar multa sira nebe sei aplika fatin sira fornese aihan bain hira deteta ona.
III. ORGANIGRAMA
DIREÇÃO SERVIÇO MUNICIPAL SEGURANÇA ALIMNETAR AUTORIDADE MUNICIPIO DE ERMERA
