
I. INTRODUSAUN
Kada organizasaun/instituisaun ne’ebé eziste konserteza iha tiha ona, ninia objétivu final ne’ebé mak organizasaun/instituisaun refere hanoin atu atinji. Objétivu final husi Instituisaun refere englobe (hatama iha) aspetu importente 5 mak hanesan tuir mai:
- Vizaun (Longo, Medio, no Curtu Prazu)
- Misaun
- Planu Estratejia,
- Programa
- Atividade.
Atu bele hala’o etapa sira iha leten ho diak, fasil no lais, kada Instituisuan tenke iha (memiliki) Riku soin 3 importante ne’ebe mak sai hanesan rekursu (asset) organizasaun ida nian mak hanesan Rekurus Humanos, Rekursus Finanseiru no Rekursus Materiais. Mahsun (2006; 32-52): Indikador husi Dezempenho Organizasaun nian mai husi aspetu 6 hola parte grupu Input katak buat hotu ne’ebé mak Organizasaun/Instiutuisaun utiliza hodi bele prodús rezultadu (Output). Grupu input sira ne’e mak hanesan Rekursus Humanos, Rekursu Finanseiru, Rekursus Materiais, Lei no Regulamentu Legal sira no seluktan.
Patrimóniu mak Rekursus sira mak ho folin, (sumber daya berharga) ne’ebé hola parte ba individu ou instituisaun ida nian ne’ebe mak iha valor ekonomia, ho esperansa bele fo benefisu ba Instituisaun/Organizasaun iha tempu oin mai. mak hanesan (Rai, Uma, no seluk tan). Lojístika hanesan prosesu integradu ida hahu’u husi planeamentasaun, implementasaun, kontrolu, armajenamentu ba sasaun/material hotu hotu husi pontu orijin to pontu konsumidor, engloba atividade sira hanesan: Fornesimentu, transporta no distribuisaun nune’e bele koresponde ba kliente sira ho efisinte.
Patrimoniu koalia liu ba asuntu sira Nain (kepemilikan) no Valor (Nilai), no Lojistika koalia liu ba asuntu sira kona-ba distribuisaun no mudansa sasan ou material sira (aliran dan perpindahan barang dan jasa).
II.BAZE LEGAL
Diresaun Servisu Municipal Patrimóniu no Lojístika mak diresaun ida ne’ebé tutela iha Autoridade Munisipiu nia okos no estabele bazeia ba Dekretu Lei 84/2023, Kinta Alterasaun , husi Dekretu Lei 3/2016, Artigu 124 no Diplama Ministerial 85/2023, 29 de Dezembro, seksaun da IV, ho nia artigu sira konsiste husi artigu 13 to’o 15) mak hanesan tuir mai:
Artigu 13
MISAUN
Servisu Munisipal ba Patrimóniu no Lojístika ho misaun atu garante apoiu tékniku no administrátivu ba Prezidente Autoridade Munisipiu nu’udar orgaun ne’ebé a’as liu iha Autoridade Munisipiu iha dominiu Jestaun Lojístika no Jestaun Patrimóniu.
Artigu 14
TAREFA
- Organiza no Aktualiza Inventariu husi bem sira Estadu nian.
- Propouze ba Prezidente Autoridade planu distribuisaun bens moveis no Imoveis Estadu nian.
- Inventariza, halo Etiket no Rekorda bainhira bem moveis husi Etadu nian ligadu ba Autoridade Munisipiu korespondente antes distribuia ba orgaun no servisu sira ne’e Autoridade nian.
- Identifika, Rejista no Informa ba Prezidente Autoridade kona-ba Danos, Perda ka Obsolesensia ka Bokus Estadu nian ne’ebé relasiona ho Autoridade Munisipal.
- Propôe ba Prezidente Korespondente Autoridade Munisipal hodi eksternaliza ema hotu ne’ebé servisu ka obra reparasaun ka konservasaun ba bens moveis no imoveis.
- Asegura operasionalidade hotu-hotu bens moveis no imoveis Estadu nian ne’ebe ligadu ba Autoridade Munisipal nian no garante funsionamentu diak sistema fornesimentu binhira husi agua, saneamentu baziku, energia eletrika, asesu ba internet no klimatizasaun.
- Hametin mudansa sira iha situasaun sira ne’ebé a’at ou estrgus ba Autoridade Munissipal respeitante inklui bainhira iha transferensias, reparasaun no benefisiu sira.
- Koopera ho Servisu Munisipal ne’ebé providensia no ho Servisu Munisipal finansas iha preparasaun prosedimentus providensia kontratu no protokolu ne’ebé iha insidensia patrimonial.
- Instrui prosesu sira ba resebe obra urbanizasaun no konstrusaun atu inrega ba Patrimoniu Estadu ne’ebé realiza iha munisipiu.
- Aprende, Dezenvolve no Propoze ba PAM kona-ba sistema kontrolu konsumu sira ne’ebé promove jestaun efisiente liu husi rekursu sira munisipiu nian,
- Halo seervisu seluk iha area jestaun patrimoniu ne’ebé Superior Hirarkiku hateten ka servisu seluk iha Autoridade Munisipal.
Artigu 15
DEPARTAMENTUS
- Depatamentu Patrimoniu; Responsavel ba halo aktu sira no fasiita prosesu administrásaun ne’ebé presiza atu halo hodi sumariza n. 01 husi artigu antes;
- Departamentu Lojístika; responsável ba halo aktu sira no fasilita prosesu administrativa ne’ebé presiza atu halo servisu sira ne’ebé estimuladu iha n. 2 husi artikulu antes.
Koordena husi Xefe Departamentu sira ne’ebé nomeadu husi rejime servisu komisuan tuir terminus Dekretu Lei n. 03/2016, loron 11 fulan Marsu.
III ORGANOGRAMA SMPL=AME

TABELA BIOGRAFIA FUNCIONÁRIO, DSM-PL AME
| Nú | NARAN | POZISAUN | NIVEL/GRAU | NIVEL EDUKASAUN | IDADE | TIPU KONTRATU |
| 1 | Arlindo dos Santos | Director | 4/D | Maestrado | 50 Anos | Permanente |
| 2 | Gomes M Barros | Chefe Deprt. | 4/D | Licenciatura | 45 Anos | Permanente |
| 3 | Judith Salsinha | Chefe Depart. | 6/B | Licenciatura | 45 Anos | Permanente |
| 4 | Nazario F. de Deus | Teknik Senior | 4/D | Licenciatura | Permanente | |
| 5 | Bacelar M. Correia | Teknik Senior | 5/C | Licenciatura | Permanente | |
| 6 | Luis Martins | Teknik Mekanik | 3/E | EC | Permanente | |
| 7 | Rogerio A. V. Trindade | Tekniku DB | 3/E | Licenciatura | 35 Anos | Kazuais |
| 8 | Julião S. da Cruz | Teknik | 2/F | ES | 30 Anos | Kazuais |
| 9 | Francisco F. Lemos | Teknik | 2/F | Licenciatura | 28 Anos | Kazuais |
| 10 | Frangelina A. Dias | Teknik | 2/F | Bch Acount | 36 Anos | Kazuais |
| 11 | Justa da Cruz | Teknik | 2/F | ES | Kazuais | |
| 12 | Benigno X. Martins | Teknik | 2/F | ES | 25 Anos | Kazuais |
| 13 | Lidia de J. Vasconcelo | Teknik | 3/E | Licenciatura | 29 Anos | Kazuais |
| 14 | Nicolao B. Soares | Motorista | 3/E | ES | Ajente | |
| 15 | Domingos S. Martins | Motorista | 2/F | ES | 46 Anos | Kazuais |
| 16 | Mateus Xavier da Cruz | Motorista | 2/F | EBC | Kazuais | |
| 17 | Jacinto Maartins | Motorista | 2/F | ES | Kazuais |
IV infraestrutura e facilidades
4.1 Salaun Serviçu ho nia Medida 5X9 M2
4.2 Facilidade no Escritório
| Nú | Deskrisaun | Unidade | Observasaun |
| 1 | Meja | 2 | Diak |
| 2 | Armario Arquivu Kalen | 3 | Diak |
| 3 | Armario Ki’ik | 1 | Diak |
| 4 | Meja Partisi | 3 | Diak |
| 5 | Kadeira Roda | 4 | Diak |
| 6 | Kadeira Napoli | 5 | Diak |
| 7 | Laptop | 2 | Diak |
| 8 | Printer | 4 | Diak |
| 9 | Komputador | 4 | Diak |
| 10 | AC 2 PK | 1 | Diak |
| 11 | Motorizada | 7 | Diak |
| 11 | Rede Internet Municipio | DENIC HO TIC TIMOR | Konek Deit |
| 12 | SIM CARD | 3 | |
| 13 | Telemovél fixu | 1 |
