Lei RDTL, artigo ba saude
Konstituisaun Republika Demokratika Timor Leste koalia espesifika saude iha ninia seksaun oioin. Signifikativu liu iha Artigu 57 nia hatu’ur saude no kuidaus saude / medika nu’udar direitu fundamental ba sidadaun sira hotu.
Iha Artigu hanesan, Estadu iha kna’ar ho dever atu promove no estabelese Sistema nasional saude iha ne’ebe maka universal, jeral, gratuita no karik bele, jere liu husi estrutura partisipatoriu ida ne’ebe desentralizadu.
VISAUN, MISSAUN NO META HUSI SAUDE
VISAUN
“Ema Timor oan Saudavel iha Timor Leste ida Saudavel”.
Refleta fundamental ida hodi hamenus mukit ba to’o pontu ida ne’ebe Timor-oan sira hotu pronto nato’on atu kobre nesesidade báziku sira. Serbisu Saude fiar katak komunidade saudavel deit maka iha kapasidade atu hetan hamaan husi mukit.
Objetivu fundamental ida hodi hamenus mukit ba to’o pontu ida ne’ebe Timor-oan sira hotu maka ho pronto nato’on atu kobre nesesidade báziku sira.
MISAUN
Ministerio da Saude liu husi Serbisu Munisipal Saude kompromete ba misaun sira tuir mai:
Asegura disponibilidade, asesibilidade no oportunidade ba servisu kuidadus saude ba ema timor-oan sira hotu.
Regulariza setór saúde hahu husi prestasaun serbisu kuidadu Saude Primaria nivel base to’o nivel jestaun e politika da Saude sira.
Promove partisipasaun baze ba komunidade no parte interesadu sira.
META
Meta espesifiku ba saude tinan lima oin mai maka:
Atu iha servisu kuidadus primarios no kuidadus ospitalar kompensivu ida ho kualidade diak no asesibilidade ba ema Timor oan sira hotu.
2 Atu fornese Sistema apoiu adekuadu ba prestasaun servisu kuidadus saude.
Atu promove partisipasaun komunitaria no parseira sira hodi hadiak Sistema saude.
Dekretu Lei nú 3/2016, 16 marsu, alterasaun dalimak DL84/2023, 23 Novembru, “Estatutu Autoridade Munisipal no Grupu Tékniku Interministeria”.
Kompetênsia sira iha área Saúde, Art 8 iha : KUIDADU SAUDE PRIMARIO
ho Dominio 11

Progresu prestasaun kuidadu saude primaria

Dezafiu no oprtunidade iha implementasaun kompetensia delegada iha dominiu saude