Bainhira Autoridade Portugues to iha Munisípiu Ermera Autoridade Portugues hela iha bairu Urgisu (Urgisu katak Ai-Ru rua neébe sanak tula ba malu bainhira anin hu lian), neébe nain ba ema Lisan Leobesi Hularema, atu hetan autorizasaun Portugues sira ba husu ema Leobesi Hularema Maibe Leobesi Hularema hatete dehan autoridade tomak entrega ona ba ema Lisan Mayjor mak kontrola no ma Lisan Mayjor lori Portugues sira ba aprezenta ba Liurai Dom Miguel iha Hatmautei suku Estadu. Bainhira to iha neba governu Portugues sira husu ba Liurai Dom Miguel atu fo naran ida ba munisípiu neé no Liurai Dom Miguel hatete katak rai ne naran Ermera hahu husi neé Governu Portugues troka naran Urgisu ba ho naran Ermera. Tanba Autoridade Portugues hare katak Liurai Dom Miguel iha autoridade tradisional neébe bot liu iha rai neé maka Autoridade Portugues fo naran ba Hatmautei neé ho naran ESTADO to agora eziste suku Estadu iha Munisípiu Ermera.
Ermera nudar munisípiu ida husi munisípiu 13 iha Timor-Leste ho nia sidade kapital antiga neébe estabelese husi Governu Portugues iha Ermera Vila antiga iha no iha governasaun Indonesia tinan 1983 muda kapital Munisipál mai iha Gleno, Ermera ho nia klima malirin neébe haleu ho ai samtuku no café ne’ébe halo munisípiu ne’e konesidu nudar munisípiu produtor café organiku no ekonomikamente bele exporta ba rai seluk. Ermera mos identiku ho tradisaun moris ema nian ne’ébe mai husi etniku rua hanesan; etniku Mambae no etniku Kemak. Ermera mos iha identidade kultural neébe forte iha sosiadade hanesan hatudu liu husi atividade kultural fetosan, umane no maun alin ne’ébe sai hanesan baze ba unidade iha sosieadade Ermera. Fontes: Lia Nain Lisan Behali Hatmautei Sr. Adolfo Soares Hatlaka.
Orijin naran Ermera mai husi dalen Mambae, kompostu husi lia fuan rua: Era no Mera. Era katak be’e no Mera kata Mean signifika be’e mean. Haktuir istoria husi beiala sira Be’e Mean ne’e mosu iha foho tolu nia klaran mak foho Heturia, Kailitilau no Lalimlau neébe lokáliza iha iha fatin neébe konsidera nudar fatin sagradu ho naran Huitasu Naupai. Bazeia ba istoria jerasaun foho tolu neé mai husi foho Usluli, Katrai no foho Darlau. Fontes: Lia nain Lisan Behali Hatmautei Sr. Adolfo Soares Hatlaka
Ukun primeriu iha rai Ermera mak Liurai Dom Bere-Lequi iha rai Hatmautei suku Estado Postu Administrativu Ermera fontes planu estratejiku dezenvolvimentu distritu 2014 p.89).
Demografikamente populasaun Ermera tuir sensus populasaun fo fila fali tinan 2022 hamutuk 137,750 habitantes kompostu husi mane 70.261 no feto hamutuk 67.489. husi númeru neébe iha 12.546 neébe hela iha area urbana no 125.204 hela iha area rural. Husi dadus statistika hatudu katak Ermera nudar munisípiu neébe ho populasaun barak liu depois de munisípiu Dili tuir sensus fo fila fali tinan 2022.
Munisípiu Ermera lokáliza iha parte loro monu area Timor Leste besik Dili ho distansia 58 km. Munisípiu Ermera iha parte loro monu baliza ho Munisípiu Bobonaru, parte lorosae baliza ho Munisípiu Aileu, parte Sul baliza ho Munisípiu Ainaro no parte Norte baliza ho Munisípiu Lequiça. Administrativamente Munisípiu Ermera kompostu husi Postu Administrativu neén (6) Suku lima nulu resin neén (56) no aldeia atus rua hitunulu resin neén (276) no luan Munisípiu Ermera total atus hitu hitunulu virgula ualu (770.8) Km2
- Evolusaun Governasaun Lokál
Antes Portugues estabelese sira nia autoridade iha Ermera, iha ona autoridade tradisional neébe ukun fahe ba reinu ka reguladu ho “Liurai” hanesan autoridade maximu hodi ukun reinu sira. Liurai iha parte foho, rai sira neébe koalia tetun terik, titulo Liurai bolu Usi ho lian portugues Dom; Embora Liurai maka autoridade maximo maibe la exerce autoridade komun ba Distritu Ermera laran tomak neébe kompostu husi Liurai/reinu barak, maibe ida‐idak ukun iha nia area no estabelese baliza sem intervensaun ba ida‐idak nia area juridiksaun hanesan liurai/reinu Leimea – Ermera, Atsabe – Leimea, Obulo- Marobo, Deribate-Mau-ubo, sira idak‐idak independente, sira No la sumbete ba ema ida, nudar Liurai husi parte foho sira submete direta ba BOKTET NAMRAU / RAMELAU.
Depois Governu portugues introduz sira nia autoridade, liu husi Governador Antonio Coelho Guerreiro, iha tinan 1698, komesa halo intervensaun ba autoridade tradisional sira iha Timor inklui rai Manatuto, sira halo mudansa ba Autoridade tradisional hirak ne’e, liu husi karta patente hodi fo atribuição de titulos hanesan Dom, divisas hanesan Brigadeiru, Koronel, Tenente – Koronel, Maijor no Tenente ba Liurai sira konforme kompetensia ka kbit neébe Liurai sira iha, ida ne’e akontese quando Timor faz parte hanesan Administação Régia do Estado de India Portuguesa 1;
Iha loron 20 fulan Abril 1859, Governador Afonso de Castro estabelese 11 Distritos, Ermera submete ba distrito Atsabe ho nia sede iha Cailaco kompostu husi reinu Deribate, Laemean mahubo no Cailaco, Ermera rasik submete ba Distrito Bui‐bau ho sede iha Maubara kompostu husi reinu Ermera, Maubara no Liquiça. Iha tinan 1908, Governador Jose Celestino da Silva, hatur Ermera sai fali hanesan comando militar ho sede iha Hatolia, Liu tiha segunda Guerra mundial, Governador Oscar Ruas transforma fali Comando militar ba Circuscrição Civil kompostu husi postu administartivu civil Ermera vila, Atsabe, Bazartete, Hatolia, Lete‐foho, Liquiça liu husi “Boletin Oficial Timor” No. 52, data 13 Desembro 1974 Ermera transforma sai hanesan Administracão do Concelho ho nia postu admnistrativu Ermera vila, Atsabe, Hatolia, Lete‐Foho; Railaco. (Fontes Profile Munisípiu Ermera 2012)
Iha tempu okupasaun Indonesia, Ermera mantein hanesan kabupaten ho kecamatan 5, Iha tempu independensia, Ermera mantein hanesan Distritu no sub-distritu 5. Iha mandatu VIII Governu Konstitusional liu husi Lei no 14/2021 hodi hamosu tan Postu administrativu Hatulia B no iha Tinan 2022 Ermera iha Postu administrativu 6 no Suku 52. Iha tinan 2023 Ministeriu Administrasaun Estatal liu husi Diploma Ministerial 19/2023 halo rekonesementu ba Suku foun mak hanesan Suku Asui-lakau, Suku Koliate Leten, Suku Poetete Villa no Suku Poetete Lodudu ho nuneé munisípiu Ermera Kompostu husi Postu administrativu neén (6), Suku Lima nulu resin neén (56) no aldeia hamutuk atus rua hitu nulu resin neén (276).
Em termos de klima, jeralmente klima iha Munisipiu Ermera hanesan ho munisípiu seluk iha Timor-Leste. Klima iha Ermera fahe ba epoka rua: epoka bai-loron, ne’ebé hahu husi fulan Julho too Setembro no epoka udan hahu husi Novembro to Junho. Rejistu udan hatudu katak, iha Outubro iha temperatura aas, 29c no iha Setembro iha temperatura ne’ebé ki’ik liu, 12c.
Turismu Kultural
Turismu Natural
Turismu Historiku
Turismu Religiosu